Kuid koore all on imeilus meie ilm

/.../

See on see elu kukkuv kurvameelne kägu -

Kuid koore all on imeilus meie ilm:

Lind, laul ja muinasjutt ja lille unenägu

Ja inimese sügav imestaja silm.

- Ernst Enno -

Lumi

Tuhkhalli taeva all heljus suuri, valgete pojengiõitega sarnanevaid lumeräitsakaid.

- Yasunari Kawabata "Lumine maa" -

Talv

Ta mäletas veel ema käsku ainult maja läheduses jalutada. Ja esialgu oli siingi küllalt huvitavat. Nende koopasse oli hiljuti kartuleid toodud ja vankrirattad pori kõrgele üles keeranud. Nüüd oli see nagu rauaks tardunud ja värviltki tumeruskeks tõmbunud. Rööpad aga valendasid jääst. Selle all oli esiti küll vesi olnud, kuid siis ära auranud, ja nüüd oli kohrus jää lumivalge. Illimar astus rööpa kõrval ja tagus saapakannaga jääd. See purunes kriginal ja klirinal nagu õhuke klaas. Ning sellest häälestki kostis talve esimene rõõm.

- Friedebert Tuglas "Väike Illimar" -

Viiv

Siis läks mööda jaanipäev. Inimhing ihkas kujutleda ööd edaspidigi niisama valgena, mõni istus akna all ja luges õhtul saadud kirja veel kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel. Võis isegi võtta kirjutustarbed ja hakata vastust kirjutama, seda nägi veel hästi teha, kuigi oli juba kätte jõudmas juulikuu. /.../

Kui ta nädal hiljem loeb taas saabunud kirja, üllatab teda juba ligihiiliv hämarus ja ta ei saa seekord mõeldagi vastuse kirjutamisele. Lehestik on tuhmunud ühes ööga, nahkhiir lendleb vana hoone ümber.

- Frans Eemil Sillanpää "Noorena uinunud" -