July 2014

Viiv

Siis läks mööda jaanipäev. Inimhing ihkas kujutleda ööd edaspidigi niisama valgena, mõni istus akna all ja luges õhtul saadud kirja veel kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel. Võis isegi võtta kirjutustarbed ja hakata vastust kirjutama, seda nägi veel hästi teha, kuigi oli juba kätte jõudmas juulikuu. /.../

Kui ta nädal hiljem loeb taas saabunud kirja, üllatab teda juba ligihiiliv hämarus ja ta ei saa seekord mõeldagi vastuse kirjutamisele. Lehestik on tuhmunud ühes ööga, nahkhiir lendleb vana hoone ümber.

- Frans Eemil Sillanpää "Noorena uinunud" -